You're in all Blogs Section

PETKA-st sai rahva tahtel Petkafy

Petkafy logoMeie poolt arendatav tootmise juhtimissüsteem PETKA, mille tööversiooniks oli 2.0, muutis rahva tahtel nime ning sellest sai pärast tuliseid marketingiosakonna koosolekuid ja mahukaid nõupidamisi strateegiakonsultantidega Petkafy

Miks see üldse mainimist väärt on?

Lihtsalt selle pärast, et ennekõike survevaluettevõtetes katsetatud, kuid ilmselt peaaegu igale seeriatootmisega tegelevale ettevõttele sobiv Petkafy tootmise- ja kvaliteediplaneerimise, raporteerimise ja analüüsisüsteem on nüüd oma baasfunktsionaalsuses demona ka veebist leitav, kuid vana nime kasutades ei pruugi huvilised selleni jõuda.

Seega kui Sul on hetk aega ja tahad natuke rutiinsest tööst erinevate asjadega tegeleda, katseta näiteks:

Petkafy Demo

Seal on mõningad andmed juba sees, seega ei ole mingit tarvidust alustada igavast toodete, töötajate ja muude baasandmete defineerimisest, vaid saad kohe ka lõbusamaid asju vaadata.

Demoandmed uuenevad iga päev automaatselt ja seetõttu ei maksa väga imestada kui laupäeva ja pühapäeva peale tootmist on planeeritud või muid selliseid imelikke asju ette tuleb. Pealegi oleks nädalavahetuste kasutamise vajadus ju ettevõtte jaoks isegi pigem positiivne probleem.

Kindlasti olema väga tänulikud kui saad ja jaksad meile teada anda, mis Sinu arvates võiks parem olla või paremini toimida ning kui Sulle tundub, et see on peaaegu õige asi, aga millestki jääb puudu või miski võiks Sinu jaoks olla teisiti, ei maksa ka heituda, sest Petkafy Site Install paketi korral on kogu kogu süsteem Sinu näo järgi kohandatav.

Võta julgelt meiega ühendust ja räägime hea meelega kõigest lähemalt.

http://www.tjs.ee/kontakt/

Petkafy uueneb pidevalt, sest meil on ideid kümnetes kordades rohkem kui suutlikkust neid realiseerida. Petkafy võimalustest ja jooksvatest uuendustest teada saamiseks võid külastada ka meie tarkvara jaoks loodud kodulehte, mis pole küll teab mis mahukas, kuid kasvab jõudu mööda koos süsteemi endaga:

www.petkafy.com

 

Aitäh!

Tagged with: , , , , , , , , , , , ,
Posted in Juhtimistarkvara

PETKA 2.0 tootmistarkvara võtab ilmet

Võime natuke endaga rahul olla, sest üleeelmisel nädalal tõmbasime ametlikult joone alla PETKA 2.0 arendus- ja juurutamisprojektile koostöös Talent Plastics Tallinna tehasega. Kuigi projekt on lõppenud, ei lõppe kindlasti meie koostöö Talent Plastics-iga ning loomulikult arendame PETKA-t hoogsalt edasi, eesmärgiga muuta see soovi korral iga ettevõtte jaoks internetis kättesaadavaks ja kasutatavaks keskkonnaks.

Mis PETKA on?

See on meie tarkvara (ennekõike survevalu ja plastitööstuse) allhankijate tootmisressursside hõivatuse prognoosiks, tootmise planeerimiseks, tulemuste analüüsiks, kvaliteedi juhtimiseks ja vahetustevaheliseks kommunikatsiooniks, mis ei asenda ERP-d, vaid täiendab seda nendes osades, kus enamus ERP-sid on oma universaalsuse ja vähese visuaalsuse tõttu tõeliselt nõrgad. Tootmise planeerimine sealjuures hõlmab nii tavapärast masinate planeerimist, mille käigus tekib vastavalt raporteeritud andmetele reaalajas uuenev tootmisplaan, kui ka operaatorite visuaalset vajadusepõhist planeerimist tehase põrandal vastavalt masinate asetusele ja artiklite operaatorivajadusele.

Kui PETKA esimene versioon tekkis koostöös Eesti ilmselt ühe edukaima autotööstusele tarniva survevaluettevõtte, Promens AS-ga, siis nüüd oleme astunud versiooniga 2.0 pika sammu kaasaega, mistõttu uus PETKA on lisaks kõigile muudele suurepärastele omadustele kasutajasõbralikum, puhtam, kiirem ja ilusam.

Et rahuldada ettevõtte kogu tootmisprotsessi vajadus, ei ole PETKA pelgalt masinatega teostatava töö planeerimise ja analüüsikeskkond, vaid võimaldab loomulikult korraldada ka näiteks koostet ja kvaliteedikontrolli ning mõõta tulemusi, lihtsasti märgata olulisemaid probleeme ja tänu integreeritud tegevuskavale ning kasutajatevahelisele suhtlussüsteemile neid ka lahendada. Samuti aitab see päris lihtsasti planeerida, teostada ja jälgida masinate ja tööriistade hooldust.

Mis see kõik näiteks ühele survevaluettevõttele annab?

PETKA võimaldab Sul ja kõigil selle kasutajatel reaalajas ja andmeid töötlemata näha näiteks järgmisi asju:
1. Kui hõivatud on ja saavad olema tulevikus Sinu ettevõtte masinad.
2. Kuidas edeneb tootmisplaan ja kas tootmine on optimaalselt planeeritud.
3. Kas eelmised tootmisvahetused on teinud efektiivselt tööd ja milliseid probleeme esines.
4. Kui hõivatud on Sinu ettevõtte operaatorid ja milline on nende koormus tulevikus.
5. Millised on Sinu peamised tootmisseisakud masinate, vahetuste või näiteks artiklite lõikes.
6. Millised on Sinu ettevõtte kvaliteediprobleemid masinate, vahetuste, töötajate või artiklite lõikes ja kui suured on vastavad kulud.
7. Mis tasemel on Sinu ettevõtte jooksva kuu ja möödunud perioodide masinate hõivatus (Capacity Utilization), OEE ja paljud teised näitajad.

Mis on PETKA kasutamise juures kõige keerulisem?

Kõige raskem süsteemi kasutamise juures on see, et kui PETKA ei ole integreeritud ettevõttes kasutuseloleva ERP-ga, on palju andmeid (nt toodete baasandmed, töötajad, tarnegraafikud jms), mida tuleb PETKA-sse importida. Selle vältimiseks saame õnneks aidata üsna vähese vaevaga seada PETKA üles nii, et see loeks kõik hädavajaliku otse ettevõtte ERP-st, olgu selleks siis Axapta, BaaN, Jeeves või mis iganes enamlevinud kasutuselolev süsteem.

Niimoodi õnnestub ERP-s saadavalolevaid, aga soovi korral ka täiendavalt kogutavaid andmeid targasti kasutades ja õigesti visualiseerides saada tootmises toimuvast ülevaade päris lihtsa vaevaga ja sellest tulenevalt teha õigeid planeerimisotsuseid, mis säästab selgelt planeerija ja tootmisjuhi aega ja vähendab märgatavalt igas tootmisettevõttes paratamatult toimuvat ressursside raiskamist.

Tahaksid rohkem näha ja teada?

PETKA on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis, sest lisavõimalusi ja täiendusi on võimalik teha lõpmatult, aga pingutame iga päev selle nimel, et süsteem oleks parim ja ühtlasi lihtsaim, mis turul leidub.

Kui soovid näha, mida kõike PETKA juba täna suudab, võta meiega julgesti ühendust ja mõtleme koos välja, kuidas saaksid meie tarkvara parimal moel näha ja katsuda ning mine tea, võibolla on sellest peagi igapäevaselt palju abi ka Sinu ettevõtte tootmise ja kvaliteedi korraldamisel.

Minu e-postiaadress on:
tauno[at]tjs.ee

Minu telefoninumber on:
+372 514 613 5

Tagged with: , , , , , , , , , ,
Posted in Juhtimistarkvara

Kuidas mulle FMEA-d koostades riskist mõelda meeldib

FMEA koostamine

FMEA koostamine

Igasugu peeneid manuaale ja juhendeid on olemas, aga kuna täna möllasime natuke protsessi FMEA-ga ja tuli taaskord sel teemal filosofeerida, et mis ikkagi on FMEA-s võimalik viga, selle võimalik tagajärg ja võimaliku vea võimalikud põhjused, siis panen siia kirja selle lihtsa loogika, kuidas minule ühte riski lahti kirjutada meeldib.

Konkreetsete hinnangute teemal ma sõna ei võta, sest iga ettevõte teab oma protsessi kõige paremini ja seega kujuneb RPN tuginedes APQP manuaalidele ikkagi vastavalt konkreetse ettevõtte äranägemisele. Räägin ainult ühe protsessi FMEA rea kolmest asjast, millest viimane on ilmselt kõige põnevam.

 

1. Võimalik viga

Võimalik viga on konkreetselt just selle operatsiooni praak.

Näiteks materjali kuivatamise operatsiooni praak saab olla niiske materjal. Survevaluoperatsiooni praak võib olla gaasijälgedega toode.

Operatsioonis “Materjali kuivatamine” ei saa võimalik viga olla “Gaasijälg” või “Põletusjälg”, kuigi see on kehva kuivatamise tagajärjel niiskest materjalist tekkiv viga. See viga aga tekib juba järgmistes operatsioonides.
Materjali kuivatamisel saab tekkida võimalik viga, et materjal on niiske, ära sulanud või midagi muud sellist, mis juhtub konkreetselt antud operatsiooni käigus.

Sama moodi on sisendkontrolli praak vigaste komponentide läbi laskmine, lõppkontrolli praak vigaste toodete läbi laskmine jne.

Sisendkontrollis ei saa võimalikuks veaks olla näiteks vigane komponent, sest vigane komponent tekkis võimaliku veana kellegi teise juures. Meie saame oma sisendkontrollis teha ikka vaid selle vea, et laseme vigasel komponendil jõuda oma toote osana meie kliendini.

 

2. Võimalik vea tagajärg

Vea võimalik tagajärg on see probleem, mis tekib meie kliendil, kui ta antud konkreetse operatsiooni praagi enda kätte saab.

Niiskest materjalist valatud tooted on ilmselt praagid, kui need on visuaalsed ning tuleb arvatavasti sorteerida. Gaasijälgedega tooted, kui need on visuaalsed, tuleb sama moodi arvatavasti sorteerida.

Seega tagajärg on alati suhteliselt sarnane – see on mingi vigane toode, mida klient kas ei märkagi, millega ta heal juhul lepib, halvemal juhul aga välja sorteerib või veelgi halvema stsenaariumi korral selle tõttu oma tootmisliinid seisma jätab.

Seega vea tagajärje tõsiduse hinnang saab minu meelest vähekriitiliste toodete puhul varieeruda üsna väikestes piirides, sest enamvähemkõik kliendid kaasaegses tööstuses suhtuvad tarnitud vigastesse toodetesse võrdlemisi sarnaselt. Küsimus on pigem vaid selles, kas midagi meie poolt tarnitud partiist saab üldse kasutada või mitte. Ja loomulikult ei saa meie tegevus vea võimalikku tõsidust mõjutada, kui me ei kavatse toote disaini või kliendi protsessi muuta.

 

3. Vea võimalikud põhjused 

Vea võimalik põhjus on see, mis otseselt antud praagi tekitab.

Leidub kliente, kes sooviksid iga võimaliku vea kohta näha 5 miksi või mingit sarnast juurpõhjuste analüüsi, aga tegelikult piisab sellest kui me suudame identifitseerida realistlikud põhjused, mille tõttu antud operatsioon läbi kukkus.

Materjali kuivatamise puhul võib operatsioon läbi kukkuda tõesti vale kuivatustemperatuuri või viletsa kuivativõimsuse tõttu. Survevalus tekkinud gaasijälg võib olla põhjustatud materjali kehvast kuivatamisest, aga näiteks ka materjali liiga pikast teekonnast masinani või ulmeliselt võttes kasvõi “niiskust sisse lekkivatest torudest”.

See, et nendel antud operatsioonis esineva võimaliku vea võimalikel põhjustel on omakorda juurpõhjused, on siililegi selge.

Kui risk osutub oluliseks, tuleb mõistagi vea põhjustega tõsisemalt tegeleda. Selleks tuleb omakorda välja selgitada vea põhjuste juurpõhjused ja need elimineerida. Samas on tähtis aru saada, et sellega on mõtet tegeleda ikkagi ainult oluliste riskide puhul. Oleks rumal otsida juurpõhjuseid, kui risk on oma RPN-i ehk riski koondhinnangu tõttu ebaoluline ning sellega tähelepanu tegelikelt probleemidelt kõrvale juhtida.

Näiteks võib FMEA-s leiduda risk, et tootel on gaasijäljed, kuna kerge maavärina tõttu vabanes kuskile vaakumitoru nurka kinni jäänud niisket materjali ja see tekitas ühe vigase toote.

Vaatame korraks suvaliste hinnangutena RPN-ile otsa:
(S) Vea tagajärje hinnang = 7 (sest tõenäoliselt peab klient selle praaktoote välja sorteerima)
(Po) Vea esinemistõenäosus = 2 (sest reaalselt me arvame, et see on mingil moel ikkagi võimalik)
(Pd) Vea avastamistõenäosus = 6 (sest gaasijäljega toote avastamine käib meil alati üht moodi)

RPN = 84

Ma ei usu, et sellise riski puhul sooviks mõni klient, et sellesinase riski juurpõhjused tuleb kõige kiiremas korras välja selgitada ja elimineerida, samal ajal kui teine risk samas operatsioonis võib olla hinnanguga RPN = 196.

Kui näiteks lõppkontrolli FMEA-sse kirja saavaks veapõhjuseks oleks see, et kvaliteedikontrolör ei märka gaasijälge toote pinnal ning selle riski RPN tuleb 196, on arusaadav, et siin ei piisa lõppkontrolli teostaja koolitamisest või muudest pehmetest tegevustest, sest need ei ole kindlasti küllaldased RPN vähendamiseks mõistlikule tasemele.

Selleks, et antud juhtumi RPN-i vähendada, on suure tõenäosusega tarvis kas:

– See viga “ära tappa” juba eelmistes operatsioonides, leides gaasijälje tegelik juurpõhjus ning seega ennetada vea tekkimist.
– Või juurutada mingid kontrollitehnikad, mis muudavad gaasijälje märkamise enamvähem automaatseks, sest vastasel juhul on võimatu vähendada lõppkontrollist läbi lipsavate vigade tõenäosust – inimene teeb oma töös enamvähem alati ühtmoodi palju vigu.

RPN prioritiseerib seega FMEA-d ausalt ja loogiliselt koostades üsna hästi, milliste vigade ja ennekõike veapõhjustega on mõtet tegeleda ja millega tegelemine oleks ressursside raiskamine.

Kõike seda on hea teha võimalikult täpselt ja protsessispetsiifiliselt, sest üldises keeles mingi uduse FMEA kokku vusserdamine viib tavaliselt kilomeetrite pikkuse dokumendini, milles pole midagi väärtuslikku ja mille abil ei välistata ühtki kliendikaebust. Ja kui tööriistad selleks on head, ei ole FMEA kindlasti mingi koll, mille jaoks on tarvis palgata eraldi töötaja. Selle dokumendi olemus on nii lihtne, et ilusti seletades saab sellest ka koristaja aru ning kuna protsessid ettevõttes on tavaliselt erinevate toodete puhul ka üsna sarnased, tuleb iga uue toote korral vaadata otsa vaid selle toote spetsiifilistele riskidele ning kindlasti kaotada ka ära see, mis antud toote iseärasuste tõttu ei väärigi riskina väljatoomist.

FMEA on väga hea tööriist, kui seda päris tööriista, mitte Exceli tabelina kasutada.

Posted in Protsessi kvaliteet

Ära räägi FMEAst ja kontrolliplaanist

Protsessivoog

Protsessivoog

Need sõnad ei ütle tavalisele tööinimesele midagi muud, kui et tegemist paistab olevat hirmutavate asjadega.

Ja kuigi see on kantseliidist ja hirmutavatest mõistetest läbiimbunud kaasaegses kvaliteedijuhtimises võrdlemisi keeruline, oleme oma Easy APQP mooduli loomisel neid sõnu võimalusel vältinud.

FMEA asemel räägime riskidest, mis toote ühes või teises tootmisoperatsioonis tekivad. Kontrolliplaanist on saanud kontrollijuhend, milles mõistagi leiduvad tootmisoperatsioonide juures erinevad kontrollitoimingud.

Igas kaasaegses tootmises vajalik FMEA ja kontrolliplaan genereeritakse päriselt süsteemis leiduva tootmiseks vajaliku info põhjal vaid justkui moe pärast trükivormidena ning on sellistena vajadusel audiitoritele ja klientidele demonstreerivad.

Ettevõtte töötajad aga kasutavad juhendeid ja riskide hinnanguid vormidel, kus ei ole keeruline mõista, mida üks või teine asi tähendab.

Meil on esialgu ainult aimdus sellest, kui hästi see kõik praktilises elus toimima hakkab, aga olgem ausad – halvem kui eraldi Exceli vormidel hallatav FMEA või kontrolliplaan see kindlasti olla ei saa, sest on üks ühele tegelike tootmisjuhendite koostamiseks vajaliku info kasutamise tulem ja seetõttu alati 100% vastavuses reaalsete ettevõttes kasutatavate juhenditega.

Olukorras, kus Easy APQP on praktiliselt kasutusvalmis ning käimas esimesed testimised, olen esialgu päris optimistlik. Seni ei ole esinenud ühtki küsimust selle kohta, kuidas mingit asja kontrolliplaani jaoks vormistada, mida mingi veerg mingis vormis tähendab või kuidas FMEA ja kontrolliplaani mingite ridade vastavust tegelike juhenditega tagada. Sellel kõigel pole ju tegelikus elus tähtsust ja süsteem peab tehnilisi asju tegema ise, ilma sellega kasutajat hirmutamata.

Nii saab kasutaja keskenduda sellele, mis on oluline – oma toodete kvaliteetseks tootmiseks vajalike juhendite koostamisele. Saame näha, mis sellest kõigest välja tuleb, aga väga põnev on juba praegu.

Posted in Juhtimistarkvara

Pilt aitab juhtimissüsteemil paremini töötada

Kasutaja piltKui juhtimissüsteem, olgu selleks siis ERP või mõni konkreetseid nõudmisi täitev tööriist, koosneb vaid nimedest ja numbritest, on vastutuse tunnetamine selle kasutajate jaoks keeruline. Ma loen mulle küll tuttavate nimedega raporteid, kuid alateadvuses ei taju, et selle taga on inimesed. Ja paraku on jätkuvalt selliseid numbritest ja nimedest koosnevaid süsteeme väga palju.

TJS-is kogesime oma juhtimistööriista “PETKA” arendamisel süsteemi kasutaja jaoks märgatavat vahet, kui lisasime kasutajate juurde pildid. Sellest tulenevalt on raportitel ja erinevates tööriistades soovi korral alati võimalik näha, kes mulle mingit infot annab ja kelle ees mina mingi tegevuse osas vastutan.

Vahe endise anonüümsena mõjuva süsteemi ja uue, vaid täiendavalt töötajate pilte näitava keskkonna vahel oli nii suur, et saime kasutajatelt tagasisidet, otsekui oleks süsteem selle peale ellu ärganud ning tajusime seda ka ise nii arendamisel kui igapäevases kasutuses. Vaadates kasvõi sedasama postitust, tekib meie teadvuses automaatselt kirjutisest teistsugune, hoopis isiklikum tunnetus, kui postituse kõrval on minu pilt. Ja mina ei julge sama tunde tõttu ajada ka väga rumalat juttu.

Enda pildi nägemine mingite süsteemi osade juures ühelt poolt distsiplineerib mind tegema oma tööd korrektsemalt, teiselt poolt aga võimaldab mul tunnetada, et ma ei ole selles kõiges üksinda ning minu ümber on siinsamas keskkonnas kasutajatena minu head kolleegid ja sõbrad, kes mind vajadusel aidata saavad.

Seega on minu kindel soovitus juhtimistarkvara arendamisel lisada sellele mingil määral personaalsust kasutajate piltide näol. See ei maksa midagi, aga aitab süsteemi toimimisele päris palju kaasa.

Posted in Juhtimistarkvara

Juhtimissüsteemid vajavad visuaalsust

Üks eriti lihtne, aga vajalik graafik

Üks eriti lihtne, aga vajalik graafik

Ilmaasjata ei öelda, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.

Tuimad numbrid reas ei anna kunagi sama tunnetust sellest, mis parasjagu toimub ja kui tahta mõnusat ja ülevaatlikku juhtimissüsteemi arendada, peab see andma võimaluse kiiresti ja paindlikult graafikuid kuvada seal kus tarvis.

Suhteliselt viisakate graafikute genereerimine ja oma juhtimissüsteemile lisamine on tänapäeval sedavõrd lihtne, et nende puudumisele ettevõttes kasutatavate andmete juures on raske mõislikke vabandusi leida. Seda enam, et igasugune andmete töötlemine Excelis vms programmis nõuab kelleltki regulaarset pingutust ja tööaja raiskamist ning ei toimu kunagi reaalajas.

Julgen väita, et käesolevale postitusele lisatud graafiku abil on ostjal oluliselt lihtsam kiiresti otsustada järgmiste tellimuste koguseid kui pelgalt 12 kuu numbritele tabelikujul otsa vaadates ning vaevalt keegi oma tööd tehes viitsiks endale iga artikli statistikat käsitsi kokku panema hakata.

Kindlasti on andmete paindlik ja visuaalne presenteerimine üks oluline aspekt, millega tuleb arvestada, kui on soov juurutada või täiendada oma ettevõttes juhtimistarkvara.

Tagged with: , , , ,
Posted in Juhtimistarkvara

TJS kontor Tartus

Esimeseks postituseks blogisse võiks hästi sobida see väike pildikene meie kontorist Tartus. Justkui näitamaks seda kohta kus enamus TJS-iga seotud asju aset leiab.

Meie kontoris oli varasemalt see väike häda, et siin polnud üldse hubane. Selline kipsseinte ja paneellaega ruum on üsna raske hubaseks muuta ka. Seepärast ilmselt tuli Taunol mõte, et võiksime siia vaiba põrandale panna. See täidaks kolme eesmärki – oleks kenam, ruumis kõmiseks vähem (eriti telefoniga rääkides) ja saaks sokkides ringi käia. See on eriti mõnus, kui ei pea kingad jalas tööd tegema:)

Kuna üks sein oli meil juba vahvalt erkpunane, siis ostsime ka vaiba vastava – punase.

 

Tagged with: , , ,
Posted in Elu kontoris